Kogu see purelus ja virisemine ei ole seotud absoluutselt mitte millegi muu kui ainult alkoholiga. Kusjuures alkoholitarvitamist ei ole riik ära keelanud, nagu osad demagoogid püüavad väita. On lihtsalt masendav, et niivõrd paljude inimeste elu koosneb peaasjalikult üksnes alkoholitarvitamisest.
Ma küsin, miks peab riik neid joodikuid üleval pidama? Ja see on tõsine küsimus. Miks on meil n-ö grupi peal mitte veel pensionieas täies elujõus (tõsi, kohati oma tervise maha joonud) inimesed, kellele me lihtsalt maksame selleks, et nad saaksid päevad läbi alkoholi tarvitada? See on tegelik probleem, mitte see, et maapoed ei saa teenida enam alkoholimüügi pealt nii kergesti nagu varem. Kes tahab juua, palun väga, joogu oma raha eest.
Siiani viisid sellised Läti piiri läheduses elavad joomarid riigi raha kohalikku poodi. Nüüd nähakse kogu probleemi selles, et see raha viiakse üle piiri Lätti. Kas see ongi siis tegelik probleem?
Tuleb välja, et suur osa maapoode peabki end üleval tänu kohalikele joodikutele, keda pole teps mitte vähe. Sama kehtib paraku ka väikeste tanklate kohta - nende põhikäive ei tule tegelikult mitte kütusemüügist, vaid alkoholimüügist. Aga see pole ju kuskilt otsast normaalne. Lõpuks teenib põhikasumi selle pealt aga ikkagi alkoholitootja. Need üks-kaks maapoe müüjat, kellele on justkui töökoht loodud, teenivad parimal juhul miinimumpalka.
Ühtlasi räägitakse veel seda, et loomulikult inimene tormab Lätti alkoholi järele, kuna seal tohib alkoholi müüa juba alates kella 8st hommikul, meil aga alles alates kella 10st. Jääb mulje, justkui meie riigi põhimure ongi see, kuidas saada võimalikult kiiresti hommikuti alkohol kätte.
Ma saan aru, et ega neid joodikuid enam mitte miski ümber ei õpeta. Eriti mõttetu oleks neid mingisuguse pehme kampaaniaga alkoholist võõrutama õpetada. Ma olen neid tonte maapiirkondades näinud nii et vähe pole - tööd tehakse haltuura korras täpselt nii palju, et puudu olev alkoholiraha teenida. Kui joogiraha on parajasti olemas, siis tööd ei tehta. Ühiskonnale mingit panust omalt poolt ei anta. Lõpuks peab riik neid mitte ainult üleval pidama, vaid ka ravima. Mina, kes ma teen tööd ja maksan makse, aga kellel puudub riiklik ravikindlustus, pean kõik oma ravikulud ise maksma. Aga neid joomaritest töövõimetuid, kes ühiskonda mitte midagi ei panusta, ravitakse solidaarselt maksumaksja raha eest. Riigi raha võiks maale ikka tulla kuidagi teistmoodi kui alkohoolikute vahendusel. Tagatipuks on need jotad veel ka valimistel alkoholiga teatud ebaausate poliitikute poolt väga kergelt ära ostetavad, mistõttu kahjustavad ka sellega elu maal, aidates pättidel volikogudesse saada.
Ma saadaks kõik need jotad maalt minema, kui vaid vähegi saaks. Mingid laagrid tuleks neile moodustada, kus nad teeksid tööd, ja siis palun väga: pärast joogu see raha maha, kui soov on. Aga alkoholiraha peaksid nad teenima omale ise. Igal juhul peaks riik hoopis seda vaatama, et need joodikud ei saaks riigilt töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saab praegu absurdselt palju noori inimesi. Ja väga karm olles ütleks ma nende jotade kohta, et surgu pigem kiiresti maha, et nad ei oleks korralike maksumaksjate ülalpeetavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar