Neljapäev, 31. jaanuar 2008

Oskar Bin Laden, Kumaarik, Gucci ja teised


Istusin täna ühel vabama õhkkonnaga seminaril, kuid parajasti sel ajal, kui rääkis väga tähtis mees, kes lausa Ameerikast kohale oli sõitnud, ei suutnud ma endaga midagi ette võtta, kuna olin naerust lõhkemas. Naabri käes hakkas nimelt silma üks raamatuke - Võro-seto tähtraamat -, kus sees kõikide Võru koerte ja kasside nimed. Ei suutnud kuidagi naeru pidada. Panin mõningad huvitavamad ka kirja, kui kellelgi peaks tekkima mure, mida oma karvasele nimeks sobitada.

Koerad:
Kumaarik, Metsapiiga Rosiine, Bibi-Pitsu, Ceus, Dzek, Muffin, Luud, Baks-Robi, Mõmmibeebi, Poro, Potter, Pärli-Pätsu, Rimi, Ufo, Notorius, Bonjado jt.
Kassid:
Arturo, Barbi, Buss, CD, Digimon, Donnafenna, Gucci, Inno, Juss-Kratt, Kiisu-Liina, Miki-Winni, Mursik, Oskar Bin Laden, Point, Vahur, Aurelius, Aramis jt.
Võib vaid ette kujutada loomakliiniku arsti nägu, kui ta peab loomakaardile kirjutama kassi nimeks Oskar Bin Laden.
Loetelust selgus ka, et meie koeral Ronjal on Võrus või Võrumaal üks koerast ja üks kassist nimekaim. 
Kasside seas on kõige rohkem Miisusid ja Kitisid (mõlemaid 9), järgnes Pätu (5). Nelja isendiga olid esindatud Joosep, Kiisu, Kriimu, Liisi ja Sämmi. Ühe kassi ametlik nimi ongi Kass.
Koeranimede seas juhib Bella (8), järgneb Reks (7). Rockysid ja Kudisid on mõlemaid 5, Donnasid 4. Pontusid, Mukisid, Kutte ja Rekusid 3. 

Pühapäev, 27. jaanuar 2008

Minu keraamika vol 2

Nüüdseks olen Aivar Rumvolti - Eesti esikolmikusse kuuluva tarbekeraamiku - juures keraamikaringis käinud 4,5 kuud. Kui kellelgi peaks tekkima küsimus, et Rumvolt, kes see veel on ja kas tõesti üks esikeraamikuid, siis mõelge järele, kui palju keraamikuid te üldse teate. Pean tunnistama, et mina küll tegelikult ei tea. Meenub nimi Piret Veski, aga ma ei hakka praegu internetiavarustes surfama, et kindlaks teha, kas Veski on keraamik või mitte.
Aivar Rumvolt väärib kõikvõimalikke kiidusõnu. Niivõrd tasakaalukat inimest pole varem kohanud, seda just õpetajate ja kunstnike hulgas. Ta on igal hetkel nõus appi tulema, kuid alati laseb inimesel teha, mida ise tahab.
Eks need minu tööd siin ole ikka parajalt lopergused ja saamatud. Päriselus need konarused tegelikult välja ei paistagi, nii et täitsa kasutatavad asjad.

Kalakujuline vaagen. Kolmel jalal, punane savi, glasuuritud. Olgu öeldud, et kõik glasuurid on Rumvoldil ise looduslikest materjalidest valmistatud (üks tähtis komponent glasuuris on tuhk) ja kõik need nõud on nõudepesumasinas pestavad. Seegi kala siin on juba kenasti nõudepesumasinast läbi käinud. Saba juurde on mõra tekkinud põletusahjus.


Kauss ümmargustest lappidest. Punane savi, glasuuritud. See kauss mulle ei meeldi, glasuur on valet värvi.



Punasest savist vaagen. Teistel tulid need ilusamad välja. Oleks pidanud rohkem glasuuri maha hõõruma enne ahju panekut.




Kruus, valgest savist, angoobitud, läbipaistva glasuuriga glasuuritud. Päriselus näeb see kruus väga kihvt välja. Esiosasse moodustunud kohviuba tekkis sinna kruusi lappimise käigus. Kruuse ma väga palju teinud ei olegi, sest nendega ei ole suurt midagi peale hakata, kodukappidesse lihtsalt praegustele uusi juurde ei mahu.


Vaas ussikestest. Punane savi, glasuuritud. Kõik need ussikesed on ükshaaval kokku liimitud. Mulle tuli üllatuseks, et savi ei mätsita niisama kokku, vaid iga detail tuleb külge liimida. Liimiks on väga vedel savi. Ja enne liimimist tuleb kokkupuutuvad pinnad noaga üht- ja teistpidi diagonaalis karestada - see võtab üksjagu aega. Kahjuks selgus, et see vaas laseb läbi ja praod on just allpool. Kuid abi peaks olema sellest, kui lasta mingit superliimi pragudesse.



Vaagen, punane savi, glasuuritud, kolmel jalal. Päriselus näeb stiilne välja.

Kolm punasest savist kruusi. Ei ole mõeldud komplektina, vaid kingituseks kolmele erinevale inimesele.

Purk. Käsitsi pallist voolitud. Kaas ikka eriti hästi peale küll ei sobitu, eks ole.


Teekann valgest savist, glasuuritud. Oh, selle kannuga oli ikka parasjagu tegemist, aga seda ei hakka enam meenutama.

Kauss punasest savist, glasuuritud.
See lill sobib sellesse kaussi väga hästi, päriselus näeb hulka parem välja. Mulle väga meeldib see pruun piparkoogivärvi glasuur.

Antti Tuuri - mõnus soome kirjanik


Hiljaaegu tuli mulle suureks üllatuseks teade, et Eesti draamateatris on Ingomar Vihmar lavastanud Soome kirjaniku Antti Tuuri romaani "Jõgi voolab läbi linna" (Joki virtaa läpi kaupunkin, 1977, eesti keeles 1983) põhjal samanimelise tüki. Just sel ajal oli minul see raamat käsil ja seepärast tundus mulle see ootamatu kokkusattumisena. Ma usun, et mitte eriti palju eestlasi ei lugenud samal ajal Tuurit. Mainisin oma hetkel käsil olevat raamatut ka ühele minust kümmekond aastat vanemale meessoost sõbrale ja ta ütles, et omal ajal oli see raamat väga populaarne tänu sellele, et oli üks väheseid, kust võis seksist lugeda. Tänapäeva mõistes selles raamatus eriti palju seksi küll ei ole, kõigest paar mitteerutavat seksuaalvahekorda. Aga raamat ise on hea.

Tundub, et Tuuri on tegelikult üksjagu unustatud Eestis, olgugi, et kunagi on teda siin loetud. Tegu on mõnusa soome kirjanikuga, kelle raamatutest võib leida väga elulisi karaktereid, just selliseid nagu enamasti soome filmides. Kusjuures olgu öeldud, et minul ei ole veel halba või ebahuvitavat Soome filmi oma elus näha õnnestunud. Peale selle on Tuuri väga põhjalikult uurinud ajalugu, mistõttu tema raamatuis peituv on ka ajalooliselt adekvaatne.
Mina sattusin Tuuri juurde 2006. aasta kevadel, kui Loomingu Raamatukogus ilmus tema memuaariraamatuke "Kuidas ma kirjutan romaani". Raamat osutus minu jaoks väga inspireerivaks. Aasta hiljem leidsin riiulite avarustest selle uuesti üles ja nüüd inspireeris see mind Tuuri raamatuid kätte võtma. Avastasin, et nii "Pohjanmaa" kui ka "Talvesõda" on mul kodus täiesti olemas, kunagi oli võimalus need raamatukogust paari krooni eest osta.

"Pohjanmaa" (1982) on huvitav jutustus tolleaegses nüüdisajas, "Talvesõda" (Talvisota, 1984) aga täielikult ajalool põhinev jutustus soomlaste vabadussõjast. Viimast on kohati päris masendav lugeda, kuid seevastu annab ta üsna hea pildi sellest, mis sõjas tegelikult toimub. Ma pole huvipuudusel kunagi ühtegi sõjaraamatut lugenud ja seetõttu ma ei teadnud näiteks, et võimaluse korral saavad kaevikutes või punkrites sõdijad regulaarselt sooja toitu jne.
Kaks viimati nimetatud raamatut kuuluvad ühte sarja, kolmas sarja raamat on "Ameerika-trett" (Ameriikan raitti, 1986), mullu lugesin läbi sellegi. Raamat on vägagi värvikas ja seda võib julgelt soovitada ka neile, kes tõsist kirjandust kardavad. Raamat viib koos mõneks aastaks Soomest põgenevate maksudest kõrvale hiilijatega Floridasse ja näitab nende värvikat elu, samal ajal toimub ka põige ajalukku (tõsielul põhinev) - peategelane külastab nimelt Kanadas oma vanaisa teist abikaasat, kelle olemasolust peategelase vanaemal ja emal aimugi polnud. Olgugi, et raamat on nimetatud neljast kõige meelelahutuslikum, soovitan just seda oma mitmekihilisuse ja -kesisuse tõttu kõige rohkem lugeda.

Teisipäev, 22. jaanuar 2008

Rahvusvaheline väga hea välimusega ja kuradi tarkade naiste päev

Tere,


Täna on Rahvusvaheline Väga Hea Välimusega ja Kuradi Tarkade Naiste Päev,
seega saada see sõnum edasi kellelegi, kes sellele kirjeldusele vastab.
Palun, ära saada seda tagasi mulle, kuna ma juba sain selle ühelt Väga Hea
Välimusega ja Kuradi Targalt Naiselt.
Ja pea meeles seda elumotot:
Elu EI TOHIKS olla teekond hauda eesmärgiga
jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem
külg ees sisse lennata, ðokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes,
keha kasutatud ja kulunud ning karjuda "Issver, milline reis!!!"

Esmaspäev, 21. jaanuar 2008

Kudumid barbidele

Minu lapsel veel ühtegi Barbie't pole, kuid kaugel seegi aeg on...
Seepärast panen siia tulevikuks lingi, mille täna leidsin - suur valik kõikvõimalikke kootud riideid barbidele. Äkki läheb mõnel teiselgi vaja.
http://www.stickatillbarbie.se/

Kolmapäev, 9. jaanuar 2008

Dilemma. Variatsioon suss

Juhtus selline lugu, et mu üks toasuss läks ootamatult katki ja asemele sigines kiiresti uus sussipaar. Ent teine suss jäi ju terveks ja mind asuski närima küsimus: mida teha terve sussiga? Kas hoida alles ja loota, et mõnest teisest sussipaarist läheb vastasjala suss katki? Või otseloomulikult visata ka terve suss minema, sest mis mõttega träni ikka koju koguda? Aga samas on kodu nagunii kõikvõimalikku träni täis, üks suss kunkus ei võtaks palju ruumi. Kuidas sa ikka terve sussi minema viskad?

Niisiis ootab see täiesti tühine dilemma lahendust ja üksik suss vedeleb kohtupäeva ootel voodi all.

Reede, 4. jaanuar 2008

Britney Spears AKs: mida veel?


Sattusin täna vaatama kella kuueseid AK uudiseid ja olin tõsiselt üllatunud, kui teiste seas kõlas teade, et hommikul viidi alko- ja narkojoobes Britney Spears haiglasse. Ja alles seejärel tuli uudis näiteks selle kohta, et täna tõsteti Eestis bensiinihindu. Kusjuures õhtuses põhisaates korrati sama uudist. Minu arvates on uudis Britney Spearsist kõige kollasem uudis, mis üldse olemas olla võib. Seda enam, et muusikaareenil Britney praegu ei kohta. Ja kes ta üldse on? Madonnale jääb kaugelt alla. Koit Toome kohta me miskipärast AKst ei kuule.
Siit ja sealt võib lugeda virinat selle kohta, kuidas ETV on täielikult alla käinud, stageerunud ja kuidas sealt midagi vaadata ei ole. Üht-teist head ju ETVst siiski tuleb: "Ohtlik lend", "Pehmed ja karvased", "Õnne 13", "Kaks takti ette", "Paar", "Pealtnägija". Keegi pole võtnud AKd kritiseerida, mis on ju tõeliselt alla käinud. Siiani on AKd peetud kõikide uudistesaadete etaloniks, nüüd aga on see saade tõsiselt alla käinud. Ka kõvemad tegijad, nagu näiteks Aarne Rannamäe, on AK juurest mujale siirdunud.
Hiljuti viibisin ühel suure kaaluga konverentsil, seda kajastas ka AK. Aga paraku tuli AKst selle konverentsi kohta ainult mingi ministri mulajutt, mis absoluutselt ei haakunud konverentsil käsitletud kaalukate teemadega.