Põrgusse
“Tere! Ma tahaksin tulla pihile,” ütles neljakümnendates
meesterahvas, kes oli just äsja sisenenud kiriku pastoraadi majja ja kloppis
oma saapaid lumest puhtaks.
“Jah, muidugi. Kas kohe?” küsis oma töölauga
tagant kirikuõpetaja, kes oli parajasti ametis arvete kokkulöömisega.
Pastor tõmbas kabineti seinalt naelast võtmed
ja mehed rühkisid, vanem ees, noorem järel, üle künka väiksesse valgesse maakirikusse.
“Ma olen teinud pattu, suurt pattu,” alustas noorem
veel enne, kui nad altari ette jõudsid. Ta ei teadnud, kuidas pihtimise
protseduur tegelikult käima peaks, ta tahtis lihtsalt kõik oma hingelt ära
rääkida just kohe siin samas.
