Veel
mullu augustis ütlesin oma juba üle 10 aasta Pariisis elavale pinginaabrile, et
vabanda väga, aga Pariis on küll see linn, mis mind kohe kuidagi ei tõmba. Kui
aga juba kaks kuud hiljem sattusin kolmeks päevaks üksi Pariisi, sain aru, et see
linn tekitab sõltuvust. Niisiis õe ja sõbrannaga sinna aprilli algul nädalaks
läksimegi ja sõltuvus süvenes veelgi.
Paljud arvavad, et Pariisi ei saa juba seepärast
lihtsalt niisama ja igaüks minna, et tegu on väga kalli linnaga. Ja tõepoolest,
näiteks tänavu märtsis kirjutas Äripäev, et uuringu Worldwide Cost of Living
andmetel on Pariis Singapuri järel kalliduselt teine linn maailmas. Tegelikult
aga saab Pariisis väga soodsalt ära käia, eriti, kui osta piletid mitu kuud
varem soodusmüügist valmis, nagu seda tegime meie, ostes Estonian Airi piletid
juba novembris. Pariis on igal juhul soodsam, kui Soome, Rootsi või Norra.
Toidud on Pariisi poodides (kui just eksklusiivbutiiki
ei lähe) sama kallid või odavamad kui Eestis. Kindlasti on Eestiga võrreldes
oluliselt soodsamad näiteks veinid või kitsejuustud. 1.50-2 euroga võib osta
väga suurepärase veini. Riideid võib loomulikult leida Pariisist väga kalleid
maailma tippbrändidelt, kuid on palju poode, kust saab uusi riideid märksa
odavamalt kui Võrust, rääkimata Tallinnast.
Ma olen oma elus üsna vähe reisinud, ent kui
me seltskonnaga kusagil käime, siis ööbime mõne tuttava juures. Hotelli ei saa
endale lubada, kuid hotelli ei taha ka seepärast minna, et seal ei saa ennast
täiesti vabalt tunda. Näiteks suuremas osas hotellidest pole külmkappi ja
pliiti, paljudes pole tubades veekeetjatki. Meile aga oli just tähtis
(kindlasti ka kokkuhoiu) mõttes, et saame ise hommikul kohvi ja õhtul teed
teha, mitte ei pea seda ainult kohvikust ostma. Sooja sööki valmistasime
seekord küll ainult ühel õhtul – lihtsalt ei olnud vajadust, kuigi kohvikutes
võtsime sooja sööki vaid kahel korral.
Alguses pidime Pariisis sõbra juures Versailles’i
lossi lähedal korteris ööbima, aga juhtus nii, et sõber ise kolis vahepeal
Eestisse ära ja andis korteri ära. Pinginaabri kaudu leidsime aga ühe
boheemlasliku filmidekoraatori, kellel kogu aeg tööd ei ole ja kes seetõttu hea
meelega oma stuudiokorterit (prantsuse mõistes maja viimase korruse korter, kus
on magamistuba, kööktuba ja duširuum-tualett) soovijatele välja üürib, magades
ise sel ajal erinevate sugulaste või sõprade juures. Nädala aja eest maksime
kolme peale 300 eurot, mis on soodsalt saadud isegi Tallinna kohta.
Nädal
Pariisis kulub lennates
Kui Pariisi jõudes mõtlesin, et mida küll siin
kolmekesi nädal aega tegema hakkame ja kas lõpuks üksteisele närvidele käima ei
hakka, siis tegelikkus osutus vastupidiseks – me ei jõudnud vähemalt kahte kolmandikku
kohtadesse, kuhu olime planeerinud minna ja suhtlesime paljude inimestega,
sealhulgas kohalike eestlastega. Meie mõte oli võta vabalt, magada ennast
korralikult hommikul välja, mitte startida ööbimiskohast Pariisi tänavatele
juba hommikul kell 8, minna, kuhu jalad juhatavad jne. Niimoodi koos saavadki
reisida olemuslikult sarnased inimesed. Ööbikutel ja lõokestel koos reisima
minna ei soovita sest selge on see, et ööbik ei suuda taluda, kui keegi
hommikul kell 8 hakkab “kirema”, et päike juba kõrgel taevas ja viimane aeg
uksest välja minna. Meie oleme kõik sellised inimesed, kes on hommikul
pikaldased, õhtul (öösel) aga võivad tiksuda kella kolme-neljani välja, sest
lihtsalt ei raatsi magama minna.