Pühapäev, 19. august 2018

Selga pole panna midagi

On vana tõde, et selga pole kunagi nagunii midagi panna ja kui on, siis on tegu süsteemitõrkega.

Olukorra kirjeldus:
1. Kogu elamine on riideid täis: uksed, vannituba, magamistuba, pesukast ja otseloomulikult need kaks riidekappi, mis tundusid ostes päris mahukad.

a) Ühes isetekkelises kohas on puhta pesu hunnik. Enamik sellest tuleks kohe minema lennutada, sest selga pole sealt panna midagi, ent anomaalia seisneb selles, et kui need pesud on puhtad, siis järelikult on neid pestud, millest järeldub, et enne seda on neid ka kantud.
b) Kuigi 12 kotti riideid on kolinud aasta jooksul elamisest välja taaskasutusse, on riideid ikka liiga palju. Nad justkui tegeleks salajase paljunemisega. Mis ei tähenda, et neid ka selga annaks panna.

2. Kapid on täis
a) riideid, mida on liiga palju kantud ja mida enam ei taha nähagi;
b) riideid, mis ootavad sobivat aega, millal nad ükskord selga panna
i. mõnel stiilipeol,
ii. mõnel nii peenel vastuvõtul, kuhu sind pole veel kunagi kutsutud,
iii. siis, kui oled rasvad maha saanud,
iv. siis, kui oled piisavalt juurde võtnud;
c) riideid, millele on nii palju raha kulutatud, et neid ei saa mitte mingil juhul kapist välja visata, kuid selga neid proovida ei julge, sest võib selguda, et nad on väikseks jäänud. Ja otseloomulikult ei saa ju väga pidulikule üritusele teist aastat sama kleidiga minna;
d) riideid, mida isegi võiks selga panna, aga mis millegi muuga kokku ei sobi.

3. Toas ringi jalutades ja kappe avades küsid endalt: aga mida ma seni oma elu jooksul üldse kandnud olen?  Midagi nagu on kogu aeg seljas olnud... Peaks vanu pilte vaatama! Nii, vaadatud. See pluus - kuidas üldse oli võimalik, et ma selliseid asju selga võisin panna? Aga see üks pluus oli ju päris kena, aga pole seda juba paar aastat näinud...

Ja mida öelda siis kokkuvõtteks?

Kuna midagi pole selga panna, tuleb kogu aeg käia samade riietega!

Teisipäev, 14. august 2018

Poola veidrused

Rannavale Sopotis aktiivselt töötamas.
Poola areneb mühinal, teid, viadukte ja sildu muudkui ehitatakse-renoveeritakse suuremate keskuste ümbruses, kuid teeninduskultuur on igal juhul veider ja mõni asi veel.

Viimase aasta jooksul olen käinud kolm korda Poolas ja kuigi sinna annab ikka logistada, isegi ainuüksi Kirde-Poolasse, läheksin sinna isegi juba tänavu veel kord, sest Poola on huvitav maa. Aga on mõni asi, mis venitab silmad imestusest suureks.

Esiteks teeninduskultuur. Kuigi olen vähe reisinud, ei ole ma kindlasti sellist nõmedust nagu Poola majutusasutustes kusagil mujal kohanud, kusjuures puhtuse üle kurta ei saa. Poodides on müüjad üliaeglased ja uimased. Pooled müüjad ei tahaks nagu üldse ostjaid näha, ei naerata. Oluliselt meeldivamad on noored, alles plikaohtu teenindajad ja nemad räägivad ka inglise keelt. Restoranis võidki menüüd ootama jääda, kui just ise seda julmalt nõudma ei lähe. Kui menüü kätte saad, siis alles neljandal katsel saad oma soovitu, sest kolme esimese toorained on otsas.

Esmaspäev, 16. aprill 2018

Kust küll osad oma energia võtavad?

Mida kujutab endast energia ülejääk? Miks näiteks minul on energiat hoopis pidevalt puudu?

Olen kuulnud, et viimasel ajal on osadel inimistel palju energiat üle. See tähendab, et massiliselt käiakse jooksmas igasugu maratonidel, osaletakse öörännakutel jne. Inimene saab tänapäeval piisavalt sööki kätte, ei pea enam jahti pidamama, niisiis tekibki energia ülejääk.

Imestan, et leidub inimesi, kes ärkavad veel enne esimest kukelaulu ja asuvad hoogsalt toimetama. Teen hommikul silmad lahti ja vaatan aknast välja: mõni juba uhab koeraga ringi, mõni on leidnud omale muu tegevuse.
Kell 8 hommikul tööle vaarudes näen, kuidas mõni noor ema juba rõõmsalt lapsevankriga ringi jalutab. Müstika! Osad naised ei käi tööl ega saa muidu elus kõigega päris hästi hakkama (näiteks isegi õhtukat lõpetatud), aga oma lapse saavad hommikul vara riidesse ja juba enne kella 8 lasteaaeda viidud! Kust selline energia tuleb? Kui ma kodus töötasin ja lapsed väiksed olid, sain nad alles kella 9 lasteaeda viidud ja seegi oli suur pingutus, mistõttu sageli jätsingi nad koju. Jumal tänatud, et nüüd lähevad ise kooli.

Üks sõber rääkis, et käis mingil ekskursioonil ja tal ei lastud magada. Ta ööbis ühes toas vanemate inimestega, kes hakkasid hommikul kell 5 ringi sagima ja kolistama, austamata neid, kes magada soovivad. Ma oleksin selles situatsioonis ülivihane. Mul läks ka täna hommikul kell 5.37 uni ära ja tekkis paanika mõningate kiirelt ärategemist vajavate asjade pärast. Aga ma vaevu jaksasin end vedada kööki vett jooma. Õnneks tuli mõne aja pärast uni tagasi. Vanasti oli mul nii, et õhtul und ei tulnud, mõnikord rähklesin voodis lausa kella kuueni hommikul, sõba silmale saamata. Nüüd paistab mul olevat kätte jõudnud selline iga, et hommikul vara läheb uni ära, nagu paljud teisedki kurdavad, aga see ei tähenda, et oleksin selleks ajaks välja puhanud. Eks see stressist ja ülepingest tule.

Olgu, ma saan aru, et mingisugune energia ülejääk on minulgi, sest kehale on kogunenud teatud üleliigsed rasvad. Just praegu kaalusin ennast ja kaalunumber näitas 59,5. Muidugi minu pikkuse kohta (1.71) pole tegu kaugeltki mitte ülekaaluga, aga ma tahaks kaaluda 55 kg nagu pool aastat tagasi septembris. Teadlaste sõnul pidi liigses kehakaalus väljenduv energia ülejääk olema hiljutine probleem ja inimese energiatarbimine lülitub kohe välja, kui keha seda enam ei vaja.

Aga! Kui ma vaatan neid inimesi, kes päevad läbi ringi lippavad, siis osadel on ilmselgelt välja paista ka ülekilod. Ei kao need kilod neil selle sporditegemisega kuidagi, keha hoiab varusid ikka tallel. Tundub ikkagi nii, et osad inimesed ongi loodud olema paksukesed ja teised ei pea üldse ülekilode ootamatu tekkimise pärast muretsema, söögu palju tahes. Ega ma ka ju pikka aega midagi juurde võtnud. Ülikooli astudes kaalusin alla 50 kg, see polnud normaalne. Kui pool elu oled olnud alakaaluline ja sellepärast on sinu kallal isegi noritud, siis paari lisakilo pärast väga ei kurdagi.

Aga ikkagi, miks on siis osadel inimestel energiat nii palju üle ja osadel nii palju puudu? Tuleb tunnistada, et minu tutvusringkonnas on siiski ülekaalus need, kes kurdavad väsimust ja otsivad abi kas loodus- või tavalisest apteegist. Selge see, et igasugu pinged ja stress toovad väsimuse ja kurnatuse kaasa, aga tahaks teada, kas siis neil, kellel on energiat nii palju üle, puuduvad pinged, stress ja mured. Mine või lausa neid intervjueerima, et saladusele jälile jõuda.

Igal juhul, kes juhtub lugema ja kellel pole muret energia vähesusega ning teab selle põhjust, palun andke ka mulle teada.