![]() |
Gaudi, Monserdá ja Amigó vitraaž "Rosett igavese silmaga" (ca 1900-1902) |
Pilet ei olnud seekord tappev. Kuna olime saanud linnaekskursioonibussist sooduskupongide raamatu, siis saime pileti 20% odavamalt ehk hinnaga 9.60 ning kui ma õigesti mäletan, siis vanim seltskonnaliige sai üldse tasuta (nii mõnessegi kohta sai ta tasuta sisse tänu vanusele 66). Aga enne veel, kui läksime kunsti endasse ammutama, oli minul kui hommikusel toidumanustamissuutmatul kõht tühjaks läinud ning võtsin kohvikus kuuma šokolaadi koos churros'tega. Oli mõnus magusalaks küll. Aga tuli ju ka churrosed ära maitsta!
![]() |
Mina koos Joan Miro keraamilise pannooga "Pannoo IBM-ile" |
![]() |
MNAC ise on vaatamisväärsus |
Edasi kõndisime õega Montjuici mäelt alla ja võtsime suuna kesklinna poole. Päikselise ilmaga oli ilus jalutada, õitsvaid puid ja lilli imetleda ning ühtlasi ka trenn missugune! Teepeal hakkas tasapisi vastu tulema põnevaid poode, kust sai üht-teist ostetud - nii riideid kui ka hea hinnaga originaalparfüüme, mis muidu maksavad oi kui palju. Hotelli tagasi läksime aga ikkagi taksoga, millest tegime edaspidiseks järelduse, et kahekesi tasub ikka metrooga sõita.
Güelli parki
Õhtul läksime koos kolmanda reisikaaslasega Güelli parki, mis asub Montjuicist vastassuunas teise mäe jalamil. Kahjuks jõudsime sinna liiga hilja, esimese ringi saime tehtud küll veel valguse käes, aga kui meid kell 19 pargi põnevamasse põhiossa lasti, siis hakkas juba väga kiirelt hämarduma. Nii põnevat parki pole ma elus veel näinud ja kui peaksin veel kord Barcelonasse sattuma, lähen sinna kindlasti tagasi. Tagasi pargist hakkasime tulema jalgsi ja see oli ikka väga pikk maa. Samas oli mõnus jälgida, kuidas linnarahvas õhtupimeduses parkides ja tänavatel askeldab, koeri jalutab jne. Lõpuks olime nii väsinud, et võtsime ikkagi viimase paari kilomeetri jaoks takso.
Randaaaa!
![]() |
Juan Gris "Klaas ja pudel", 1919 |
Pärast randa pidime kohtuma Rovaniemist pärit Marjisega Montcada tänaval Picasso muuseumi juures. Pidime üksteisele helistama, kuid paraku juhtus nii, et ühes kassas makstes ja telefonile restarti tehes l
![]() |
Üks osa Güelli pargist, arhitektiks ikka Gaudi |
![]() |
Güelli pargi sissepääs |
Portree, mille Picasso maalis juba teismeliseaas |
Picasso muuseumisse
Reisi viimaseks päevaks sigines kindel plaan Picasso muueumis ja seejärel veel rannas käia. Picasso muuseum asub Montcada tänavas. Tegu on linna ühe vanima piirkonnaga, kus on väga armsad kitsad tänavad ja ka mõnusad poekesed, kuhu me küll pidama ei jäänud, aga ühest siiski ostsime teed. Muuseum on ehitatud viide väga vanasse majja, mida omal ajal kutsuti lausa paleedeks. Pilet maksis 11 eurot, kui mu mälu mind ei peta. Muuseumis tasus käia, sest nägin Picassot hoopis uue pilguga. Mõistsin, et tegu on tõepoolest kunstnikuga. Muusemis sai näha Picasso juba varajases nooruspõlves tehtud maale ja ülevaate tema kui kunstniku loomingulisest arengust. Selgus aga, et see oli esimene kunstimuuseum minu elus, kus ei tohi pilti teha. Sain kohe keelu peale, kui Picasso kõige varajasema maali juures foto tegin. Aga õnneks ei pidanud seda pilti ära kustutama, nii et ma saan seda nüüd eksponeerida siin. Kes oleks osanud arvata, et Picasso maalis selle juba umbes 12aastaselt?
![]() |
Teel Picasso muuseumisse - Ribera linnaosa kitsad tänavad |
Rannas oli laupäeva pärastlõunal veel rohkem rahvast kui reedel. Igati loogiline. Aga ilm ei olnud enam nii palav. Kohati tundsin, et päevitusriiete väel on lausa jahe ja tõmbasin teksatagi peale. Täiesti uskumatu, aga teksatagi kaasa võttes, mille sõbranna mulle ühest Rakvere kaltsukast jahtimise tulemusel sai (eelmise pidin jätma paar aastat tagasi Hollandisse seda kordagi selga pannuna), sai tehtud ülimalt moodne valik. Igas mõõdus teksatagid olid Barcelonas meeletult populaarsed. Inimesi neis ajatutes riietusesemetes kohtas igal sammul, nii et ühel hetkel otsustasin ma, et hakkan neid kokku lugema. Sain üle 100, aga siis juba läks järg sassi.
![]() |
Ühe kondiitriäri vaateaken Ribera linnaosas |
Tagasilennupäeval pühapäeva hommikul säras taevas jätkuvalt päike. Kella 8 ajal hommikul võtsime takso ja libisesime sellega lennujaama, kuhu, nagu selgus, jõudsime liiga vara, aga noh, lennujaamas läheb ju aeg teatavasti väga kiiresti. Lend Eestisse kujunes samuti kenasti päikesepaistel, sest nagu kõik teavad, paistab ju pealpool pilvi päike...
Paar päeva kauemaks oleks tahtnud jääda, aga tegelikult sai sel reisil kõik see tehtud, mis minu jaoks sellisel omal käel ette võetud puhkuse-kultuurireisil tegema peab. Ja mis jääb tegemata, see jääb tegemata, sest kõige hullem, mis reisil olla saab on punnitamine, kiirustamine ja tulistjalu ühest kohast teise jooksmine.
![]() |
Teel Barceloneta randa |
![]() |
Veel üks salaja tehtud pilt. Kes oleks arvanud, et nii eestipärase taldriku on maalinud Pablo Picasso? |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar