teisipäev, 8. detsember 2009

Rännates Euroopa vaeseimasse riiki

Marje Aksli "Minu Moldova. Diplomaadi naisena Euroopa vaeseimas riigis", Petrone Print 2008


Kui osalesin Petrone Prindi blogikampaanias, otsustasin valida auhinnaks just Minu-sarja Moldova raamatu, sest tegu on riigiga, mis tundub küll põnev, kuid kuhu ma ilmselt mitte kunagi ei satu. Ja nagu raamatust lugeda võis, ei tee Moldova hunnitu bürokraatiasüsteem turistidele oma riiki sisenemist ka kergemaks. Mis seal siis imestada, et riik on vaeseim Euroopas.
Mõnus oli Moldovas ära käia ja selle riigi kohta rohkem teada saada. Moldova alla kuuluvates Gagauusias ja Transnistrias nii mõnus polnud, kuid silmaringi laiendav küll. Siin raamatus oleksin hirmsasti tahtnud näha ka kaarti Moldova ja selle ümber paiknevate riikide kohta, siis oleks olnud pilt selgem kohe lugemise ajal. Nüüd tuleb atlas välja otsida.
Ega ma Moldovast varem suurt muud ei teadnudki, kui et tegu on korraliku veinitootjamaaga ning meeles on ka üks Moldova Eurovisooni laul.
Kurb oli teada saada, et moldovlased ei austa absoluutselt oma riiki, et ligi poolteist miljonit moldovlast on emigreerunud ja ülejäänud kolmest miljonist soovib veel pool kodumaalt lahkuda. Valitsevad endiselt kommunistid ja rahvas elab tohutus vaesuses. Vaesus ei olegi alati emigreerumise põhipõhjus. Üks põhjuseid on ka see, et inimesed armastavad seal üksteisele kaikaid kodaratesse loopida. Isegi lapsekäruga teenindusasutusse sisenemist või rasedal WC kasutamist püütakse iga hinna eest takistada.

Hakkaja Marje pingutab omalt poolt kõvasti, et moldovlaste elu kuidagigi paremaks muuta. Suurim saavutus on pereplaneerijate veebisaidi loomine ja mitmete professionaalide otsimine, kes saidile artikleid kirjutavad. Ent ridade vahelt on tunda ka autori üleolekut Moldova suhtes. Moldovlastest peab ta lugu, Moldovast eriti mitte. Ilmselt annab oma panuse Marje kogemustesse ka tõik, et oma lapsepõlve on ta veetnud praegusele Moldovale väga sarnasel Kohtla-Järvel.
Aga ega seal Moldovas kõik väga kole ka ei ole. Selles mõttes oli hea, et lisatud oli ka fotosid ning sai näha näiteks muinasjutulist talvist Narnia metsa, mosaiikidega kaunistatud bussiootepaviljone või maastikku päevalillede ja hobuvankriga Põhja-Moldovas.
Lõpuks on Marje Aksli õnnelik, et "sitasest, vabandust, Chisinaust" lõpuks minema saab. "...hakkab tunduma, et ühed ja samad inimesed on selle lagu ja pehastumise ohvrid, kuid samas ka selle põhjustajad."
Nüüd kui see raamat läbi on loetud, võib kergemalt ohata ja tsiteerida Ivari Padarit: "Eesti on väga normaalne maa."
Raamatut lugedes on aga tunda, et ajaline distants Moldova-kogemuste ja raamatu kirjutamise vahel on liiga suur - ligi viis aastat. Hetkeemotsioone ja vahetust jääb väheks. Lõpuosas oleksin ka soovitanud kõik poliitikateemalised lood üheks peatükiks koondada, sest inimesele, kes asjas sees pole, jäid need kuivaks.
Kivi tuleb paraku visata seekord toimetaja kapsaaeda, sest jääb mulje, et raamat oleks justkui toimetamata, tekst on vahepeal konarlik, kuigi on aru saada, et tekstiga on kirjutaja palju vaeva näinud. Peale kõige muu leidus ka liiga palju lauseid, kus üks ja sama sõna asus lauses kahes kohas.

3 kommentaari:

Marje ütles ...

Elina,
Nii armas arvustus ja t2itsa 6iged t2helepanekud oled teinud! Kiidan!
On jah osaliselt distantsilt kirjutatud raamat ja kohaloluefekti vist ei tekkinud, kui m6ned Moldova-aegadel kirjutatud varasemad lood ehk v2lja arvata. Eh? (Umbes kolmandik raamatust oli tegelikult juba sealt kirjutatud.)

Epp tegi mulle ju tegelikult ettepaneku raamat Kanadast kirjutada, aga mul oli t6epoolest hoopis 5 aasta tagune Moldova hinge peal. Kas kirjutada ninnu-n2nnu-raamat yles88nud Kanadast v6i hoopis raamat nurgelisest Moldovast? Kumma sina oleksid valinud?
Tegelikult on mul hea meel, et hetkeemotsioonid j2id v2lja. Poliitikat panin meelega sisse, sest me ei tea sealsetest jagelemistest suurt midagi.

M6ned parandused ka: Nyyd on riiki siseneda kergem, soovitan suvel s6ita! Ja kommunistid on nyyd opositsioonis. Ehk asjad ikka muutuvad seal pikkam88da.

Ja Moldova ilusate asjade peatyki yle on mul hea meel.

Kui v2hegi saad, sea kontaktid Moldova kolleegidega sisse, neil oleks hea meel.

Terv,
Marje

Elina ütles ...

Väga tore oli lugeda raamatu autori kommentaari! Esmakordselt elus. :-)

Soovitan Sul kindlasti ka Kanadast raamat kirjutada - küll seal juba midagi paberit kannatavat leiab. Ma tunnistan ausalt, et erinevalt USAst ma Kanada kohta suurt midagi ei tea.

Võib-olla tõesti saab kunagi teoks ka minu reaalne rännak Moldovasse, kuid praeguses eluetapis ma isiklikel põhjustel eriti ei reisi.

Marje ütles ...

Elina,
tead, mul on samasugune r66m iga lugeja yle. Kui ma Moldovat kirjutasin, siis ma lugeja peale yldse ei m6elnud ja nyydki veel olen alati yllatunud, kui keegi loeb ja ... viitsib sellest poolteist lk kirjutada ka :-)
Kanada-raamat ilmub juba paari kuu p2rast, autoriks Ene Timmusk.

Kanadast kirjutatud (ja juba ilmunud) artikleid saab lugeda mu blogist...

Parima terviga Ottawast