teisipäev, 7. oktoober 2008

Kuidas Võrumaalt pärit inimest ära tunda

Kui Võrumaale saabud, hakkad peagi tähele panema, et ka n-ö kirjakeelt räägivad siinkandi inimesed pisut teistmoodi kui muu kandi eestlased. Kui kohtad kuskil eestlasi, kes kasutavad selliseid sõnu või väljendeid, nagu ma allpool välja toon, siis tea, et nad on kindlasti pärit Võrumaalt, äärmisel juhul Põlva- või Valgamaalt (ehk ajalooliselt Võrumaalt), kusjuures Võru murdega pole alltoodul otseselt mingit pistmist.
  1. Ämbri asemel kasutavad nad sõna pang ning käänavad seda pang-pangi, mitte pang-pange. Alguses põrkavad pangid väga valusasti kõrvade pihta, aga hiljem harjud ära.
  2. Varrukate asemel ütlevad nad käised.
  3. Kui neil on palav, siis ütlevad nad, et neil on kuum.
  4. Lapse lutti nimetavad osad soskuks.
  5. Lapse käe kohta ütleb enamik neist kännu asemel kätu. Olen aga kohanud ka põliseid võrumaalasi, kes kasutavad sõna kännu. (Mina olen sündinud-kasvanud Rakveres ja kõik minu sugulased kasutavad kännut.)
  6. Taskulampi kutsuvad nad patareiks. Seega, kui keegi ütleb, et lähme keldrisse, aga enne peab patarei tooma, siis tegelikult ei lähe ta tooma patareid, mida saaks taskulambi sisse panna, vaid taskulampi ennast.
  7. Kaane kohta ütlevad nad kaan, mitte kaas.
  8. Kui nad kuskilt midagi ära tooma lähevad, siis teatavad: ma lähen otsin selle asja ära.
  9. Kui nad kartuleid sorteerivad, siis nad väidavad, et nad korjavad kartuleid.
  10. Ka sõna hani ei oska nad õigesti käänata, ütlevad haned asemel hanid.
  11. Kui nad räägivad kannust, siis käänavad nad ka seda i-lõpulisena: kann - kanni. Kusjuures nad hääldavad seda sõna, nagu tavaline eestlane hääldab pepukanni.
  12. See, selle, seda asemel ütlevad too, tolle, toda.
  13. Perekonnanime Sikk käänavad: Sikk-Sika, mitte Sikk-Siku.
  14. Ja veel üks tähelepanek: kui inimese nimi on Aigar või Innar (mehenimi), siis on ta raudselt Võrumaa kandist pärit. Kui Tallinnas kohtate mõnda Aigarit, siis ei tasu teil tema päritolu üle pead murda.
[Üritan seda loetelu veel jätkata.]

Nii et jah, eesti filoloogid, hoidke alt. Tähenärijatel pole siinkandis kerge elu.

13 kommentaari:

arni.alandi ütles ...

Tea nüüd midagi. Kõige kesksemast Kesk-Eestist, Pilistvere kihelkonnast, kust mu emapoolne suguvõsa pärit on, mäletan lapspõlvesuvedest ikka, kuidas rahvas käänas "hani-hani-hanit" jne. Sõna "käised" kasutan isegi mõnuga, ehkki minu sugulasist keegi Kesk-Eestist lõuna poolt pärit pole. "Sosku" on mitmel pool käibiv väljend lapikpudeli või muidu väiksemat sorti viina- või muu alkoholi pudeli kohta (seos lapse lutiga muidugi kergesti tuvastatav). Ning "see" asemel "too" jne. kasutan ka ise täiesti teadlikult, lihtsalt oma keele rikastamiseks.

epp ütles ...

sõna 'too' ei saa kuidagi kasutada sõna 'see' ASEMEL, kuivõrd neil on täiesti erinevad tähendused! s.t. põhja-eestlased kasutavad 'too' asemel küll 'see', aga iga 'see' ei ole veel sugugi 'too'... jah, mulle endale ka meeldis see (NB! mitte 'too') viimane lause :P

'this' ja 'that' ei ole ju ometi inglise keeles kah sama tähendusega?

ükskord üritasime teaduslikult läheneda teemale, siis tuli välja, et 'see' on kõik, mis on 'siin' ja 'too' on kõik, mis on 'seal'. 'see' asus käeulatuses, 'too' aga käeulatusest väljas... tõsi, seda saab kasutada ainult kombatavate objektide suhtes, abstraktsemate teemadega on juba keerulisem :)

lisaks ei tähenda 'too' sõna kasutamine ilmtingimata võru, valga või põlva päritolu, selle sõna kasutamine on lõunapoolsele eestimaale ikka üleüldiselt omane, s.t. ka tartu-, pärnu- ja viljandimaale.

loonatalu ütles ...

mii kandin om see, seo.

Elina ütles ...

Huvitavad kommentaarid! Lisan, et see minu loetelu pole muidugi teaduslik, vaid eelkõige oma mätta otsast vaadatu (võrreldud peamiselt Lääne-Virumaal räägituga).
Seda ma tean, et too-d kasutab peaaegu kogu Lõuna-Eesti. Lõunas öeldakse ka täitsa enda kõrval asuva asja kohta too. Põhjalased ütlevad enamasti ikka see siin ja too seal.
See on mulle uudis, et ka Kesk-Eestis käänatakse hanesid i-lõpuga.
Muide, praegune kirjakeel ühtib kõige enam just keskmurdega.

Elina ütles ...

Loona, seo või sjoo ütlete te siis, kui murret räägite, eks ole. Kirjakeelde vist seda sõna vahele ei piki?

arni.alandi ütles ...

Ma ei tea, kuidas kogu Kesk-Eestiga on, aga pilistveremail jah.

Teine, mis mul sealtkandist meelde jäänud on "kivi" mitmuse osastav "kiva".

Veidi, khmm, frivoolne küsimus, aga kas blogi autor teab seda nalja, et milline on ainus linn Eestis, mille nimi on mitmuse osastavas?;)

Elina ütles ...

Kiva on ju tuntud keskeestlase Tammsaare teostest. Seda sõna kasutame poosetamise mõttes vahel isegi.
Frivoolse küsimuse vastuseks pakuksin Põlva.

Merle ütles ...

klassikalise lõuna-eestlast iseloomustava too ja tollega meenub mulle üks nali aastaid tagasi, kui pandi proovile mu usk endasse kui kirjakeele rääkijasse :) nimelt ütlesin ma oma sõbranna õetütrele (põlisele tallinlasele), kes oli umbes 3-4 aastat vana, et sa olid enne tolle pluusiga, pane praegu ka too ja osutasin eemal asuvale pluusile (me tulime õuest ning neiuke pidi endale toariided selga panema). minu korraldusele järgnes vaikus ning veidi aja pärast teatas tütarlaps mulle pahaselt, et see pole minginegi tolle pluus, see on mehikestega pluus.
:)

Tatsutahime ütles ...

Minu arvates sõna "määnegi" kipub ka kirjakeelde sisse ning lisaks kõikvõimalike mitmuse osastava lühikese vormi absoluutne eelistamine pika ees. Aga seda, et kuskil kõneldavas tekstis keegi tegelikult ka varrukad ütleba ja mitte käised, seda kuulen ma sinu käest praegu (tegelikult olen vast rohkem ka kuulnud, aga ei ole tähele pannud). Kännu varianti käe kohta pole ma eriti kuulnud, kätut olen kuulnud, aga kordagi pole kasutanud.

Aga pang ka käis on ikkagi puhtakujulised murdesõnad, mis on kirjakeelde inkorporeeritud.

arni.alandi ütles ...

"Põlva" pole sugugi frivoolne ja kirjakeeles see ju mitmuse osastav pole (ehkki minu küsitav linn tegelikult ka mitte). Üks vastaja täna vastas "Purtse", vastus täiesti õige, aga Purtse pole ju linn.

Veel paar vihjet:1)Kasutada tuleb i-mitmust
2)Linn ei ole maakonnakeskus, aga asub sellele väga lähedal.

Tatsutahime ütles ...

Arni, kuidas oleks Türiga? Tüüpsõna peaks olema "pesa" (aga ma vaatan ÕS-i, kus 3. alla on ka saba, seega, mine võta kinni).

Ja vaadates Eesti linnade nimekirja sain aru, et Paide tuleb tegelikult sõnast "pai" :)

Elina ütles ...

Pakun ka omalt poolt Türi, kuigi ega seda sõna vist mitmuse osastavas kuigi palju kasutata.

Kirjakeel ongi kokku pandud ju murretest. Kui rääkida varrukatest ja käistest, siis enamikus minu loetavates käsitööblogides räägitakse varrukatest. Sõnaga käised tutvusin mina folklooriringis (ja siis laulus, kus on sõnad: kääri aga käised ülesse, asu aga tööde kallale...)

Sääne ja määne tuleb vist ka mu loetelusse lisada, neid kasutatakse siin palju. Ent kui võrulane räägib mittevõrulasega, siis viisakusest ta vist neid sõnu ei kasuta.

Aga mis te arvate sõnast ullike? Mul on tunne, et seda sõna on juba kogu Eesti kasutama hakanud. Minule on see küll väga külge jäänud, tihti väga tabav, kuid samas nii laia tähendusväljaga sõna.

Ülle ütles ...

Mina Kesk-Eesti inimesena kasutan igapäevaselt küll "käiseid". Minu jaoks on just "varrukas" selline otsitud, võib-olla ametlik vorm.
Ka sõna "kuum" on tavapärane minu kasutuses.
Sõna "kännu" on aga minu jaoks täiesti võõras: meil on olnud alati ainult "kätud"!
Mis puutub Innaritesse, siis mul on kohe mitu sellenimelist tuttavat, kel pole Lõuna-Eestiga mingit seost.