teisipäev, 30. oktoober 2007

Eestilt maailmale


Mulle laekub iga päev meiliboksi Knitting Daily päevakiri.
Tänases kirjas oli selline üllatus Tallinnast.


A Christmas Stocking to Knit by Nancy Bush

From Nancy Bush: Tallinn, Estonia, is one of the most special cities I have ever experienced. I have been there in spring, in autumn, and in summer, but never at Christmastime. This remains a great dream of mine, to spend Christmas in Tallinn. This stocking brings me closer to the dream. I used traditional Estonian patterning on the leg and included Estonia-inspired designs at the cuff. The nontraditional foot will hold lots of goodies!

Materials
•Dale of Norway Tiur, 60% mohair/40% wool yarn, 126 yards (115 m)/50 g skein, 1 skein each of #0020 Natural, #4136 Red, and #7562 Dark Green •Needles, set of five double pointed, size 3 (3.25 mm) and size 2 (2.75), or size needed to obtain gauge Finished size: About 12 inches (30 cm) around top opening and 12 inches (30 cm) from top of leg to bottom of heel Gauge: 12 sts and 14 rnds = 2 inches (5.1 cm) in circular, patterned stockinette stitch on larger needles before blocking

Õpetuse teise poole saamiseks tuleb vastav ajakiri tellida, aga nobenäpp suudab sellise soki ka ilma juhendita kududa.

pühapäev, 28. oktoober 2007

Fenomenaalne Lindora laat


Täna õnnestus meie perel esmakordselt elus Lindora laadal käia. Päev oli selleks viimaks ometi ideaalne: tund aega kauem sai magada, nädalavahetusepäev, ilus ilm.
Lindora laat on toimunud juba vähemalt 100 aastat Võru-, Setu- ja Põlvamaa piiril, teede ristumispaigas, igal aastal täpselt 28. oktoobril. Kuna viimastel aastatel on laat olnud tööpäeviti, siis ongi see takistanud kohale minekut, kuigi eelmisel aastal võis see ju olla laupäeval, aga polnud meeles minna. Kusjuures Lindora laada puhul on eriline see, et seda tegelikult pole kunagi mitte keegi korraldanud, vaid inimesed lihtsalt on alati teadnud, et sel kuupäeval kaubitsemine toimub. Viimastel aastatel on vald siiski ka käe külge pannud, et kaubitsejaid natuke taltsutada: turuhilpude müüjad on lükatud omaette tsooni.

Meie asusime laadale teele hommikul kell 8.30. Ausalt öeldes kartsin, et läheme lootusetult hilja kuna vanad kalad teadsid rääkida, et laat algab hommikul väga vara ja kaubad lõppevad ruttu. Tegelikult aga jõudsime kohale täpselt parajal ajal. Ja huvitav on see, et kui ära tulema hakkasime, siis väga paljud alles saabusid. Aga eks oli kell siis ju ka alles 11, muudele laatadele ei minda üldjuhul isegi mitte nii vara.
Ega seal laadal midagi väga erilist ei müüdudki - ikka see sama laadakaup, paljude kaubitsejate näodki juba erinevatelt laatadelt tuttavad. Kõigepealt õnnestus meil hõlma alt osta pudel tõelist setu hansat (puskarit). See on jook, mida isiklikult väga kiidan. Purju juua pole sellest ennast muidugi mõtet, kuigi täisvõtuks palju märjukest ei kuluks. Parim on ta aga külma ja külmetushaiguste peletamiseks ning muuks raviotstarbeks. Sattusin ükskord talve hakatusel pooltõbise ja värisevana ühele peole Setumaal, paar laksu hansat alla ja haigus oli nagu peoga pühitud. Tõeline rariteet.
Veel ostsime kaks suurt lambalihatükki. Osa lihast paneme jääkülma, et oleks vajadusel võtta. Lambaliha on ju samuti tõeline rariteet. Siis sai laps veel ühe väikese korvi ja maavillase kapuutsiga muumitrollidega kampsuni. Üks sõir ka, kuigi sõirasõber ma tegelikult pole. Kuna rahvamass oli nii suur, siis paljudele lettidele lihtsalt ei pääsenudki ligi, aga selle positiivne pool on alati see, et raha jääb alles. Ja näiteks Rohelise Urvaste pannkoogitelki mina ei näinudki.

Kui ma vaatan laatadel kõiki neid käsitsi kootud ja heegeldatud mütside ja kinnaste rivisid, siis tahes tahtmata tekib küsimus, et mis nendest lõpuks saab. On ju selge, et kõik need lugematud kudumid omale ostjat ei leia.
Muidu on aga Lindora laat tõeline fenomen, millest võiks huvitava dokfilmi vändata. Kui juba vaadata neid inimesi, kes ja kuidas sinna tulevad, siis see on ikka väga huvitav.
Ja täna tegin autoderivist mööda vantsides veel ühe avastuse: äärmiselt huvitav on vaadata, mis asjad inimestel autodes on. (Kuigi see ehk pole väga viisakas.) Mõne inimese auto on seestpoolt silmanähtavalt räpane, kuid mitte ühtegi asja istmetel ei vedele. Mõnel on aga terve elamine autosse kaasa võetud.

Ahjaa, auto parkisime me Lindora peatusele eelnevasse Tabina bussipeatusesse ja kõndida tuli meil enne esimeste müügipunktideni jõudmist umbes kilomeeter. Kui tagasi tulime, oli meie seljataha tekkinud veel mitmekilomeetripikkune autoderivi.

NB! Huvitavamaid pilte pole, sest fotokas tuli meelde alles äraminekule asudes.

reede, 26. oktoober 2007

Otsi pildilt presidenti!


Pühapäeval toimus Võrus miskine tahteväljenduspäev. Tõtt-öelda pole ma lõplikult aru saanud, mida sellega seekord taotleti. Kuna jõudsime nädalavahetuselt Võrru tagasi täpselt enne seda, kui president pidi keskpargis püünele astuma, siis otsustasin, et tahan ka seda presidenti lähedalt näha. Paraku eriti lähedalt näha ei õnnestunud, sest osa inimesi pidas vajalikuks täpselt ette seista. Ka presidendi kõnet kuulsin hädavaevu, sest valjuhääldi oli liiga vaikne, möödavuravad autod aga müristasid liiga kõvasti.