Traagiline õhtu Rakveres

Tavaliselt ma õhtuti kella 23 paiku Rakvere linna tänavatel ei jaluta, aga kuna eile oli ilm niivõrd suurepärane, siis sai asjaolude tõttu ringi uidatud. Kuid kogu seda mõnusust segas üks faktor - Tivolist kostuv rõve tümps. Mõtlesin, kui hea oleks, kui see muusika (kui seda üldse muusikaks võib nimetada) vait jääks. Ja ühtlasi mõtlesin, et kas olen tõesti nii vana, et mind see lärm häirib. Linn oli igasugu imelikku rahvast täis. Ja siis äkki ei läinud kümmet minutitki, kui see muusika oligi vait, sireenid undasid, linna kohal hõljus suits... Kui ma tahtsin, et see koletu muusika vait jääks, siis ei soovinud ma ometi, et inimesed tulekahjus vigastada saaksid.
Tõtt öelda tuli suitsu Tivoli suunast - arvasin siiski, et põleb mõni puukuur - vähemalt viis minutit enne muusika vaikimist. Jalutasin ümber maja ja vaatasin, et Seminari tänava majast tulid kaks meest välja ja vaatasid suitsu sellise ilmega, justkui oleks see suits midagi mittetavapärast. Peagi aga kuulsingi sireene ning kui natuke linna poole suitsu suunas jalutasin, kõndisid minu taga kaks naist, kellest üks kuhugi helistas ja nendelt sain teada minagi, et Tivoli põleb. Kusjuures väga ruttu pärast sireene see suits kadus, nii et kustutati ruttu.
Saatsin ka oma õele SMSi, kes viibis parajasti Virma pubis ja ta ei tahtnud kuidagi mu juttu põlengust uskuda. Hiljem selgus, et tal olevat samuti olnud plaanis koos sõbrannaga selle sama atraktsiooni Enterprise peale minna, kuid nad ei viitsinud järjekorras seista ja läksid pubisse. See oli ainus atraktsioon, mille peal mu õde üldse seekordse Tivolituuri ajal käis. Üks tema sõbranna selle peal ainult muudkui käiski.
Kui õde tuli koju, siis oli tal palju juba rääkida. Ta nägi, kuidas Tallinna poolt tulid kiirabid ja sõitsid Tivoli poole. Kohale tuli kuus kiirabi ja nagu ma oma päästekorraldajana töötavalt sõbralt teada sain (ta oli õnnelik, et eile öösel tööl polnud), siis kuut kiirabi pole kogu maakonnaski. Üks tuligi järelikult Harjumaalt. Jumal tänatud, et ükski inimene siiski eluaegset vigastust ei saanud, hingelise trauma aga võisid saada väga paljud. Õde rääkis, et ta sõbranna olevat nutnud, seda kaks tema sõbrannat olevat just kõige hullemate leekide sisse jäänud, kui karussell seisati. Vaat sellest ei saa mina küll aru, miks ei pandud seda seisma kohe pärast esimeste tuleleekide ilmnemist, miks ometi lasti leekidel nii kõrgeks kasvada?
Täna jalutasime kella 12 ajal sealt Tivolist mööda. Näha oli Lauri Viiknat ringi kõndimas, eriti murelik nägu tal ees ei olnud. Osad inimesed käisid ümber Tivoli ja küsisid imestunult, kas sisse ei saagi. Väga paljud inimesed vist üldse uudiseid ei loe-vaata-kuula. Atraktsioone sätiti juba kokku. Pisikeste laste loomad, millele täna oleksime oma lapsega esimest korda elus sõitma minna tahtnud, olid juba kenasti masinale asetatud. Ringi sebisid kaameramehed. Tõsiselt pani mind imestama, et venekeelne AK tegi Rakverest otsereportaaži. Tundub, et pärast Pronksööd on ajakirjanikud palju usinamaks muutunud ja ka uudised operatiivsemaks. Nagu ma aru sain, kahtlustab Viikna, et tegu oli venelastest süütajatega, Pronksöö järellainetusena. Hästi ma seda muidugi uskuda ei tahaks, aga ma mõistan, miks Viikna sellise versiooniga lagedale tuli.

Teisel pool põlenud atraktsiooni juures aia taga seisis posu lapsi, kes teadsid rääkida, et kuus inimest sai surma - vaat kuidas jutud levivad. Uudistajaid leidus rohkelt. Hiljem kaubanduskettides käies oli kuulda, et inimesed omavahel muust nagu ei jutustanudki. Rakvere-suguse rahuliku linna jaoks oli katastroof ikka väga suur, millesarnast ei mäleta 2000. aasta keeristormi ajast saati, aga vigastada pole juba vist sõjaajast saati korragi nii palju rahvast saanud.

Atraktsioon Enterprise täna pärast õhtuseid traagilisi sündmusi politseilintidest ümbritsetuna. Atraktsioon väga kahjustatud pole.