kolmapäev, 10. juuli 2019

Hakkasin töötuks

Juuni lõpus suleti kool, kus töötasin, ja mind koondati. Nädal hiljem otsustasin end võtta töötuna arvele.  Olen 19 aastat töötanud, korralikult riigile makse maksnud, miks siis mitte ka mina? Pärast ametliku teate saamist e-postile, et mind on registreeritud töötuks, tundsin, nagu oleksin saanud uue ameti, mida peaks lausa tähistama. Ikkagi esimest korda elus.

Tähistamisest siiski loobusin, sest töötul on uskmatult palju tegemist. Ühtlasi proovin ka koolitööst puhata, sest tänapäeva koolis peab õpetaja olema nii imeinimene kui ka rööprähkleja, mingist mugavusstsoonis pesitsemise võimalusest ei tasu unistadagi (õnneks ma ei unista ka). Kui kooli poleks kinni pandud, oleks mul praegu mõnus kinni makstud 56päevane puhkus. Välja teenitud puhkuserahad sain muidugi kenasti kätte, see on igati positiivne. Ja ühe kuu palk koondamishüvitisena oli samuti väga meeldiv.

Aga töötuks võtmine polegi nii kerge. Töötukassa osakonda minnes selgus, et ametniku jutule pääseb alles kahe nädala pärast. Homme see päev koidab. Homme lähen ka muidugi enda välja otsitud töövestlusele.


Olles käinud kodus järel ID-kaardi PIN-koodidel ja avanud need "esimest korda elus" (vähemalt need konkreetsed koodid), sai siiski samal päeval end internetikeskkonnas töötuks registreerida. See kulges üsna lihtsalt. Osad küsimused olid muidugi üsna pentsikud, aga bürokraatia on teatavasti bürokraatia. Imestan lihtsalt, et mitte kellelgi pole aega värske töötuga tegeleda, kuigi töötukassa töötajate arv on hämmastavalt suur.

Minu jaoks on kaks peamist põhjust, miks töötuks hakkasin: et säiliks ravikindlustus ja teiseks ei tasu ju loobuda töötuskindlustushüvitisest, mida kuulu järgi käivad mustalt teenivad ärikad ka väga kallite autodega vastu võtmas. Ravikindlustus on siiski kõige tähtsam. Elasin ju pärast magistrantuuri lõpetamist üsna mitu aastat selleta. Sain muidugi hakkama, aga vanus tuleb peale ja kes teab, millised tervisehädad võivad ootamatult häirekella lüüa.

Ootan huviga, mida töötukassa pakub või ei paku. Kas nad aitavad välja otsida mulle sobivaid tööpakkumisi? Kas nad pakuvad koolitusi? Kuuldavasti on mõningad inimesed koolitusi saanud, mina tahaks ka. Näiteks tahaks prantsuse keelt õppida. Aga kuna kindel plaan on siiski omale esimesel võimalusel töökoht leida, ei kestaks see õppuripõli ilmselt kaua, aga mine sa tea. Ega neid töökohti polegi jalaga segada, eriti kui sul on ainult kaks üpris spetsiifilist eriala, milles sa pädev oled.

Nii ajakirjaniku kui ka õpetajana töötades olen pidanud rabelema. Mõlema töö puhul tuleb töö koju kaasa, tuleb kirjutada, helistada, töid parandada ja uusi ette valmistada jne. Seepärast ma loodakski, et töötukassa töölised teevad oma tööd sama hoogsalt. Et nad näiteks aitaksidki mul reaalselt leida kohti, kuhu kandideerida. Ainsa asjana mainiti esimesel päeval ära, et nad õpetavad motivatsioonikirja kirjutama. Ma loodan, et sellest koolitusest ma pääsen, sest ilmselt oskan ma ise seda kirjutamist paremini õpetada, mida kinnitab fakt, et kui ma hiljuti taaskord ülikooli tagasi läksin, siis vestlusel kiideti, et mu motivatsioonikiri olevat olnud väga hea ja huvitav ehk siis meeldejääv.

Kokkuvõtteks võib öelda, et olen nüüd suure huviga töötu ja võtan seda kui põnevat või õpetlikku eksperimenti, vahest ehk isegi kui seiklust.