Vaat selline küsimus on minus ikka aeg-ajalt tekkinud ja nüüd tõstatus taas seoses selle teemaga blogis Rohesilmne Maailm. Üldiselt on muidugi sellistest naistest, kel ühtegi küünelakki kodus ei ole, harva kuulda. Aga ikkagi ei saa ma aru, kuidas on võimalik naisterahvana mitte ühtegi, isegi mitte läbipaistvat tugevdavat küünelakki omada? Kusjuures ma üldse ei iroonitse ega taha väita, et need naised oleks justkui mingil moel ebanormaalsed. Eelkõige huvitab mind, kas seesuguste naiste ajuaparaat on miskitmoodi teistsugune kui ülejäänutel.
Sellest, miks kõigil naistel geelküüsi pole, saan ma aru küll. Kusjuures olen täiesti veendunud, et meelsasti kannaksid neid palju rohkemad, kui seda tegelikult teevad. Paljudel lihtsalt ei ole aega või viitsimist nii tihti salongides käia.
Nii palju kui ma küünelakipudelituid naisi silmast silma näinud olen, on nad hallid kujud, kannavadki üldjuhul halli ja musta, soeng on alati lühike. Need naised ju ometi on ülejäänutega võrreldes alternatiivsed. Või ei? Aga äkki on nad hoopis überintelligentsed?
22 kommentaari:
Aga miks peaks olema naisel mõni küünelakk, kui ta on tervisliku toitumisega st. küüned on loomupäraselt tugevad. Tema sõrmest eemal olev küüne osa on valge st. jääb mulje nagu tal oleks värskelt prantsuse maniküür tehtud. Siis pole ju nagu vajadust arvestades, mida teeb küünelakk ja selle eemaldamine küünele.
Lisaks sellele ma tean väga lahedaid inimesi, kes pole elus värvinud küüsi ega juukseid. Nad on elavaloomulised säravad ja tõmbavad ligi erinevaid inimesi oma soojuse ja säraga. Neid ei saa unustada. Nad säravad ise, mitte nende riided ega küüned ega juuksed.
irwww.. mul ei ole küünelakki..
mul on pikad juuksed ja ma vihkan halli ja musta..
(kohustuslikus korras üks must seelik on)
Kusjuures ka minul pole ühtegi küünelakki. Või õigemini hiljuti ostsin prooviks ühe, aga kuna ma ei oska küüsi lakkida, siis andsin selle sõbrannale ära. Mul ei ole muuseas ka huulepulka ja juukseid värvisin ka viimati aasta tagasi ning praegu kasvatan värvi välja. Huulte jumestamiseks kasutan huuleläikeid.
Hall ja värvitu hiireke pole kunagi olnud; musta kannan, aga puhtalt sellepärast, et mu mustad särgid on laheda tekstiga. Riidekapis siiski võimutsevad roosad, punased ja sinised riided.
Küüned on mul piisavalt tugevad ja mul pole vaja tugevdavat küünelakki neile peale määrida. Lisaks - pole olemas lakieemaldajat, mis mingilgi moel küüsi ei kahjustaks.
Nii et... vähem üldistusi. Muuseas, praegu on lühikesed soengud vägagi moes, nii et see nüüd küll halli hiire välimääraja pole.
Kuigi jah, pean tunnistama, et ega ma päris harju keskmine naisterahvas pole... olen nimelt ititibi ja meile on ju välimuse juures rohkem "ebanormaalsusi" lubatud kui teistele :P
Lisan veel seda, et geelküüntest loobutakse tihti hoopis töö pärast - on palju ameteid, kus pikad küüned on segavaks faktoriks. Ja kui inimesel on näiteks suviti aiatöid vaja teha, siis on mugavam ilma geelküünteta olla.
Ja arusaamatuks jääb postituse viimane lause - mis moel on küünelaki omamine (või mitte omamine) seotud intelligentsiga? See on küll tarbetu lahmimine.
Täitsa huvitav. Mulle tuleb üllatusena, et näiteks Mermaidil polegi küünelakki. Tundub, et Sul on küll kõik asjad olemas. Ja seega ongi küsimus, et kuidas on võimalik, et Sul see puudub?
Kusjuures antud teemaga ei tahagi ma mingeid laiemaid üldistusi teha, vaid lihtsalt nuputada, et kuidas on võimalik, et koju ühtegi küünelakki ei teki. Et mis on neis inimestest minust erinevat, kel ei teki. Mul endal on ka näiteks väga head küüned ning just ilusatele küüntele tahangi vahel enda rõõmuks laki peale panna. Koledat ja katkist küünt lakkima ei kipu.
Ilmselt ei ole intelligentsil ja küünelakil tõesti mingit seost, kuigi stereotüübid räägivad midagi muud.
Mul on kindlasti olnud küünelakituid perioode. Kusjuures see ei ole langenud kokku mu elu lühimate 0.5-cm juuste perioodiga :) Küünelakid satuvad mu majapidamisse tavaliselt siis, kui ma kord viisastakus mõtlen mõne peo eel, et ma olen nüüd ilus ja värvin küüned ka ära. Vahel värvingi. Tavaliselt rändab lakk aasta pärast kuivanuna prügikasti.
minul ka ei ole. ausõna. eile läksin välja ja õde käskis meikida ka, aga mul polnud mittemidagi meigiks kasutada peale puuderkreemi ja ripsmetuzzi. natuke oli kehv tunne, huulepulk, mida ka põskedele kergelt määrida oleks ju võinud olla. koristaja, kenda daam, ütleb ka tihtilugu et ma võiks natuke meikida.
aga kunagi on mul küünelakke olnud küll. läksid paksuks ja vanaks. ma arvan et mul ei ole lihtsalt viitsimist küünelakiga jännata. sest niipea kui ta enam ideaalne pole tuleb ju uuesti lakkida. vot ei viitsi, igast muid asju on huvitavam teha.
Kui ma olin vanuses 10-12, siis mul oli tervelt kaks küünelakki. Ja siis ma värvisin ka küüsi kord poolaastas.
Teine kord, kui ma endale küünelaki soetasin (sõbrannaga kahepeale muide) oli paar aastat tagasi. Ostsime musta, sest nii väga oli vaja näidata kui hevyd me ikka oleme.
Miks ma küüsi ei laki? Puhtalt laiskuse pärast. Isegi kui ma viitsiks neile maalinguid ja asju peale nikerdada, siis selleks hetkeks, kui peaks laki maha võtma, mul enam viitsimist poleks ja koleda mahakulunud lakiga ka ringi ei käi.
Muidu, halli hiirekese asi minu puhul väga täppi ei lähe.
mutt - see on mingi järjekordne stereotüüp, et geelküüned peavad ilmtingimata nii pikad olema, et nendega ei saa mõnda tööd teha. ka aiatööd saab nendega suurepäraselt teha ja kusjuures - käed näevad tunduvalt paremad välja, kui ilma geelküünteta aiatööd teha.
geelküüned võivad olla täpselt nii pikad, kui ise tahad. /no muidugi üle 5cm pole näinud ja ausalt öelda, isegi 5-seid mitte :) /
Eeh, minul on mitu erinevat värvi küünelakki (ilusamad neist on punane, must ja valge), aga vat kasutada ei viitsi. Aegajalt tuleb pähe mõte, et lakiks, aga elu sõidab enamasti sisse. Meikinud olen ma ka end 2007. aasta jooksul täpselt kolm korda - grimm mängule, grimm fotosessioonile ja grimm stiilipeole. Küsimus jällegi viitsimises ja nüüdseks - peale mitut aastat mittemeikimist - ka kõrgenenud enesehinnangus, mis kinnitab mulle pidevalt, et photoshopitud näo saavutamine ei ole eesmärk ja et ma olen krohvikihita lisaks ilusale ka omanäoline.
Stiil - jeeš, tõepoolest alternatiiv, aga mitte mehelik alternatiiv keskmisele naisele vaid hoopis naiselik alternatiiv keskmisele naisele. Enamasti mustas ja väga harvade eranditega seelikus. Juuksed võimalikult pikad (ka neid ei viitsi värvida) ja üldse selline vähelesbilise välimusega.
Ei ütleks, et vähenaiselik. Sõltub muidugi, kuidas naiselikkust defineerida - kas naine kui naisekeha ja emotsioonid või naine kui edev harakas, kes peab ilus olemiseks enda loomulikkust võimalikult efektiivselt varjama. Kui mitte muul eesmärgil, siis selleks, et teiste naistega sarnasemalt edev olla.
Anu - ega ma ütlegi, et geelküüntega ei saa üldse aiatöid teha, lihtsalt mugavam on ilma et peaks mõtlema küünte säästmise peale. (Nojah, ma olen ise seda tüüpi inimene, kes ei talu kummikindaid ja teen enamuse asju paljakäsi.)
Kuna mul endal pole geelküüsi kunagi olnud, siis ei oska ka nende mugavust hinnata. Lihtsalt silma jäävad just pikemat sorti küüned ja seda on ausalt öelda paha vaadata, kuidas kõike tehakse püüdlikult pingutades, et küüned jumala eest kuhugi vastu ei läheks või ära ei määrduks. See näppude väänamine on jube.
Ja kui mul on vaja tööl laua all roomata ja arvuteid ühendada, siis pikad küüned oleks tõeliseks nuhtluseks.
mutt - geelküüntega ei peagi vaatama, et nad kuskile vastu ei läheks ja ära ei määrduks - nad on vägagi vastupidavad ja tugevad. soovi korral saab neid ka ise lakkida ja lakk püsib tunduvalt kauem kui tavaliste küüntega, nii nädal-kaks. kummikinnaste asemel ma kasutan nahast töökindaid ja päris tihti nokitsen paljakäsi.
haha, ma just paar päeva tagasi avastasin, et minu ainsad küünelakid on pärit teismeeast (no vähemalt 5 aastat ikka vanad ja vähemalt 3 oli viimasest kasutuskorrast möödas) ja suure tõenäosusega on need kõik ära kuivanud - ei viitsinud ausalt öeldes uurima hakata
hall ma kindlasti ei ole, lühikeste juustega ka mitte, nii et sinu määratluse järgi, jääb alles ebaintelligentne :)
ahjaa - geelküüsi ei ole ma kunagi igatsenud... arvatavasti seetõttu, et need on ebamugavad, liiga "ilusad" (miskipärast võrdub meie kultuuris ilu abitusega, mis on selgelt ülehinnatud) ja enamasti mõne sellise daami küüntel, kes peab loomulikuks, et iga küsilause lõppeb sõnaga "vä"... see ei sobiks minu üldise olemusega kokku
näed sa, suutsin suure kirjuga sõna überintelligentne asemel ebaintelligentne lugeda - nii et überintelligentne ma kindlasti ei ole :D
Muide, ma ei määratle küünelakita naisi automaatselt hallideks, vaid ütlen, et need, keda mina kohanud olen, on hallid, ja neid on vaid paar tükki. Ma elan ka muide väga väikses linnas.
mul ei ole ei geelküüsi ega küünelakki. olen viimast proovinud, aga see on ebameeldiv. lihtsalt ei meeldi ja kõik. ja kui meeldiks, ehk oleksin vist liiga laisk lakkimiseks... :) halliks end kohe kindlasti ei pea. pigem kannan ikka punast :)
Mhm, aga kui need geelküüned nii vastupidavad on, siis miks paljud nende kandjad oma näppe väänavad ja kõike sõrmeotstega teha üritavad?
mul ka ei ole küünelakki. ja ma ei tunne ennast sellepärast kuidagi alternatiivsena. või hallina
kui mul oleks küünelakk, siis tõenäoliselt roheline või sinine, halli küünelakki küll ei kasutaks
mul ka ei ole küünelakki. aga siis kui mu juuksed olid väga lühikesed ja ma kandsin reeglina musta, siis mul küll oli :P ja ma kindlasti ei pea end hallik kujuks :) seega, sinu stereotüüp minu puhul paika ei pea :P
Mul on mõniteist küünelakki, aga olen ikkagi üleüldiselt üleni selline vesihall. Künnelakke kannan küll ainult varvastel - nii tore, mulle meeldib!; valin uue värvi, lakin varbad ära, panen jalad seina peale, liigutan varbaid, naeran heameelest... :P
Hetkel kannan valget maikat ja kampsi, punast ruudulist palja-puusa-seelikut ja punaseid põlvikuid, sinist ripsmetusshi, sinist lainerit ja päikesepuudrit põskedel. Aga välja ma punase seeliku ja punaste põlvikutega ei läheks - välja paneks ikka pruunid-hallid-mustad riided.
Naljakas teema, aga enda väljaelamiseks väga tore! :)
Millises suunas see hallide hiirte ja kirjude konnade arutelu edasi läheb?
Postita kommentaar